​

Olja Raudonen hakkas lapsepõlves oma õe eeskujul iseseisvalt tšellot mängima. Kuueaastaselt alustas ta tšellomängu õppimist Jõhvi Muusikakkoolis Lydia Karpova juures. Õpingud jätkusid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tšelloklassis (1998–2002) ja seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel (2002–2006). Aastatel 2004–2005 õppis Raudonen vahetusüliõpilasena Grazi Muusika- ja Kunstiülikoolis Austrias (Universität für Musik und darstellende Kunst Graz), misjärel astus ta samas magistrantuuri, õppides Florian Kitti käe all aastatel 2006–2007. Aastal 2008 lõpetas Raudonen magistriõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema õpilasena. Olja Raudonen on täiendanud ennast Maria Kliegeli, Ola Karlssoni, Florian Kitti, Niels Ullneri, Peter Brunsi, Gerhard Manteli, Stefan Görneri ja Stefan Popovi meistrikursustel. Florian Kitti meistrikursustest Kremsmünsteris võttis Raudonen aktiivselt osa aastatel 2005–2009. Raudonen on üles astunud ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil 2003. aastal ja Suure-Jaani Muusikafestivali raames toiminud tšellistide konkursil 2009. aastal, kus teda on autasustatud diplomitega. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpingute ajal töötas Raudonen orkestrandina Rahvusooperis Estonia. Aastast 2007 töötab Olja Vanemuise sümfooniaorkestris. Olja Raudonen on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis ja Austrias. Raudonen on aastast 2008 ka kontsertide korraldaja Tartu linnas, rikastades tšellomuusikaga sealset kultuurielu. „Vanemuise tšellistile Olja Raudonenile tähendab musitseerimine hingamist, lausa elu ennast ning orkestranditöö kõrvalt on teda alati tõmmanud kammermuusika. Et nautida heas ansamblis rännakuid mõne põneva helilooja teosesse ning saada kammerlikus õhkkonnas publikult uut energiat, areneda instrumentalistina ning avaneda veelgi. «Mul on seda väga vaja, ilma selleta ma üldse ei saa,» ütleb Olja Raudonen emotsioone varjamata. «See on mulle nii suur asi, et selle suurust ei saagi mõõta.» (Aime Jõgi, Tartu Postimees). Tšellist Olja Raudonen on väga pühendunud kontsertide korraldaja Tartu linnas aastast 2008. Olja jaoks on väga tähtis järjepidev areng tšellistina ja ilma muusikata ei kujuta tšellist oma elu ette. „Kindlasti on muusiku arengus sooloteoste ja kammermuusika järjepideval esitamisel väga suur tähtsus. Muusik areneb elu jooksul märgatavalt siis, kui ta esineb pidevalt ja see areng on tegelikult lõputu.“ (Ajakiri „Ramp“ 2022/2023). Covidi tulekuga hakkas tšellist muusikat salvestama ja ka muusikat ise kirjutama. Praeguseks on lindistatud rohkem kui ühe albumi jagu tšellomuusikat. Salvestatud teoste hulgas on Tõnu Kõrvitsa „Rändaja laul“ soolo tšellole, „Laul“ tšellole ja klaverile ja „Peegeldused tasasest maast“ tšellole ja keelpillikvartetile (orkestratsiooni autor Rasmus Puur), Astor Piazzolla „Le grand Tango“ ja „Ave Maria“, Gabriel Faure „Liblikas“, „Apres un Reve“ ja „Sicillienne“, Johann Sebastian Bachi Süiit soolo tšellole nr. 1 G-Duur, Camille Saint-Saensi „Luik“, Alexander Glazunovi „Eleegia“, Heino Elleri „Prelüüd“ ja Olja Raudoneni „The Soul of Cello“ ja „Prelüüd“. Raudonen mängib aastal 1725 valminud G. Gobetti tšellol.