„Vanemuise tšellistile Olja Raudonenile tähendab musitseerimine hingamist, lausa elu ennast ning orkestranditöö kõrvalt on teda alati tõmmanud kammermuusika. Et nautida heas ansamblis rännakuid mõne põneva helilooja teosesse ning saada kammerlikus õhkkonnas publikult uut energiat, areneda instrumentalistina ning avaneda veelgi. «Mul on seda väga vaja, ilma selleta ma üldse ei saa,» ütleb Olja Raudonen emotsioone varjamata. «See on mulle nii suur asi, et selle suurust ei saagi mõõta.» (Aime Jõgi, Tartu Postimees).